Skip to main content

Boazoguohtunkommišuvdna, 1913

Obbasa mihtideame bisánanbáikkis. Govvejeaddji: Amas. Dáhton: 07.05.1914. Eaiggát: Riikaarkiiva. Govvii eai leat šat dahkkivuoigatvuođat.

Arkiivadoaimmahat ja Wikimedia Norga leat almmuhan 1700 gova kommišuvnna barggus. Ulbmil lea ahte dieđut galget veahkkin nyánseret dan historjjalaš ipmárdusa dáččaid ja sápmelaččaid gaskavuođas.

Teaksta: Astrid Carlsen

Sámi historjá ja dáruiduhttinproseassat dávjá eai leat Norggas eai ge olgoriikkas nu oahpes oasit Norgga historjjás. Boazoguohtunkommišuvnna barggu govvačoakkáldaga bokte oažžut dieđuid boazodoalu, eanandoalu ja ássamiid birra, luonddurievdamiid birra, čállinvuogi ovdáneami ja báikenamaid geavaheami birra, geat dat serve kommišuvdnabargui ja movt bargu čađahuvvui. Go bidjá govvateavsttaid ja govaid Wikimedia Commons:ii ja Digitalarkiiivva vuođđovuogádagaide, de leat govat olámuttos olu gehččiide, ja ođđa dilálašvuođain.

Kommišuvnna bargu

Boazoguohtunkommišuvnnas 1913 ledje njeallje dáčča, njeallje ruoŧŧelačča, ja golbma suopmelačča. Norgga miellahtut ledje Kristiania Universitetha professor Konrad Nielsen, Bergena musea direktevra professor Jens Holmboe, Nordlándda vuovdeinspektoráhta inspektevra E.E. Nilsen, ja Guovdageainnu suohkanbáhppa P. Lorenz Smith. Norgga ja ruoŧa sápmelaččat ledje nammaduvvon kommišuvnna veahkkin. Norggabealde lei kárášjohkalaš Klemet Mathisen Somby ja unjárggalaš Samuel Samuelsen Anti. Kommišuvdna barggai gesiid 1914 ja 1915.

Tákseren Dáččabávttis: Kommišuvnna lahtut geahčadeame guovllu gaskal Devdisvári ja Dáččabávtti Dieváidvuovddis Málatvuomis. Guovllu takseren. Dáččabákti lea okta dain moatti sámi namain mii muitala ahte guovllus lea leamaš dáru/dološdáru ássan ja eanadatgeavaheapmi. Govvejeaddji: Amas. Dáhton 26.07.1914. Eaiggát: Riikaarkiiva. Govvii ii leat šat dahkkivuoigatvuohta.

Kommišuvnna guorahallanguovlu lei siskkit Romsa ja moadde ránnjásuohkana Romssa lulábealde Ruoŧas. Guovlu juhkkojuvvui unnit guovlluide gos čađahedje guorahallamiid boazodoalu, ássama ja eanandoalu dáfus. Muohtadilálašvuohta, boazoguohtun, šaddogearddi rievdan, bohccuid johtingeainnut, guottetbáikkit jna. dokumenterejuvvojedje. Komišuvnna lahtut ledje ieža dain báikkiin bargame ja govveme, ja sii čohkkejedje dieđuid ja cealkámušaid. Máŋgii lea seamma guovlu govvejuvvon moatte háve čájehan dihte muohttaga suddama.

Čuoigit Goahtevuomis: Guokte boazoguohtunlávdegotti miellahtu čuččodeaba Goahtevuomis ja várdádeaba vuopmevuođu ja Goahtevuomieanu. Goahtevuopmi lea Romssa suohkanis, nannámis Romssa nuorttabealde. Vuopmi lei guottetbáiki bohccuide. Guottetbáikkis lei muohta, ja áldu manai bievllus ja suojis báikái guottehit. Ealát ja álddu dilli lei dehálaš ruksesmiesi deddui ja álddu mielkebuvttadeapmái. Sámi namma Goahtevuopmi vuolgá goađi namas, mii lea stuora lávvu (ruovttu mearkkašumis). Govven: Väinö Tanner. Dáhton: 11.05.1915. Eaiggát: Riikaarkiiva. Govvii ii leat šat dahkkivuoigatvuohta.
Vuopmevuođđu nuorttabealde Goahtevuomi. Govvejeaddji: Amas. Dáhton: 20.05.1915. Eaiggát: Riikkarkiiva. Govvii ii leat šat dahkkivuoigatvuohta.
Stáluvárri (Trollfjellet) govddida 275 metera meara bajábealde, Goahtevuomi lullinuortta bealde. Govvejeaddji: Amas. Dáhton: 24.06.1915. Eaiggát: Riikkaarkiiva. Govvii ii leat šat dahkkivuoigatvuohta.

Historjjálaš materiála

Boazoguohtunkommišuvnna arkiivvas, mii lea Riikkaarkiivva hálddus, leat dokumeanttat, kárttat ja govat ja kommišuvnna dárkilis raporttat, mat prentejuvvojedje sihke dárogillii ja ruoŧagillii. E.e. almmuhuvvui gihpa mas ledje govat, muhto ledje olu eanet govaid govven. Govvateavsttain, mat leat eanaš ruoŧagillii, leat báikkit ja dáhtonat. Ollu govat leat komišuvnna govvaálbummas eaige leat álgovuolggalaččat leamaš deaddiluvvon.

Álddu bohčime Márkos-Malla váris, sullii gávcci kilomehtera golmma riikka rádjemearkkas (Norga-Ruoŧŧa-Suopma). Ovdal lei dábálaš bohčit áldduid. Mielki riibbai guhká go dasa lasihii eavrru. Bohčinbáikkiin, njuovvanbáikkiin ja eará fiskkiin lea erenoamáš nálleriggodat floras. Guhkit áiggi duktan ja duolbmun dagahii álbmás ja šattolaš šaddogearddi. Govven: Amas. Dáhton: 28.08.1914. Eaiggát: Riikkaarkiiva. Govas ii leat šat dahkkivuoigatvuohta.

Eaktodáhtolaččat veahkehit dokumenteremiin

Vai galgá álkit sáhttit gova atnit Wikipedias ja eará oktavuođain, de lea dehálaš ahte das leat rivttes báikenamat ja koordináhtat. Ollu eaktodáhtolaččat leat veahkkin lasiheame strukturerejuvvon dieđuid Wikimedia Commons:ii. Muhtun govaid dieđut mat leat jagi 1913 Boazoguohtunkommišuvnna čoakkáldagas, leat ain váilevaččat. Sisačálit iežat Wikimedia Commons:i ja daga rievdadusaid, dahje sádde dieđuid Wikimedia Norgii šleađgaboastta bokte post@wikimedia.no!


Kulturráđđi lea dorjon govaid čohkkenbarggu 2020:s ja Fritt Ord fas 2022:s.

Category: Ságat, Sámi máhttu